
|
|
Caraudios on kaks põhisuunda, mille poole võib pürgida, SQ ja SPL:
* SQ - inglise keeles Sound Quality ehk helikvaliteet
* SPL - inglise keeles Sound Pressure Level ehk helirõhk
Tegemist on kahe põhimõtteliselt täiesti erineva suunaga ja mõlemat korraga ehk head helikvaliteeti ja
suurt helirõhku ei ole puht füüsiliselt võimalik sama helisüsteemiga saavutada. On võimalik saavutada
küll teatud kompromiss SQ ja SPL-i vahel ehk moodne sõna on SQL (Sound Quality Level), selline süsteem
peaks mängima võimalikult kõvasti ja samas võimalikult kvaliteetselt.
Milles seisneb SQ ja SPL-i põhierinevus? Lühike vastus - subwoofris. SPL süsteemi subwoofer on mõeldud
esitama teatud kindlat sagedust kõvasti, ülejäänud sagedused ei ole seejuures olulised ning mängivad
tunduvalt vaiksemalt, SQ süsteemi subwoofer on aga mõeldud erinevate sageduste võimalikult ühtlaseks
esitamiseks.
Tegemist on kõige lihtsama süsteemiga, mis üldse võimalik on. Süsteem koosneb ainult makist ja selle
külge ühendatud kõlaritest, antud juhul on joonisel 2 koaksiaalkõlarit, tihti on aga kõlareid 4 -
tehasesüsteemid on tavaliselt sellised. Süsteemi eeliseks on lihtsus ja odavus, kasvõi juba juhtmete
vähesus teeb paigalduse üsna lihtsaks - pole tarvis nt võimendi jaoks juhtmeid vedada. Kuna kõlarid on
ühendatud otse maki taha, siis saab neid suhteliselt vaikselt kuulata ilma, et heli moonutama hakkaks.
Kuna kõlaritest "ei tule eriti midagi", siis kipuvad oskamatud kasutajad volume liiga kõrgeks keerama
ning tagajärjeks on tihti kõlarite riknemine. Süsteemi suurimaks miinuseks on võimenduse puudumine ning
kõlarite potentsiaal jääb kindlasti kasutamata - sellise süsteemiga võib raadiost uudiseid kuulata, aga
muusikat selle süsteemiga nautida pole kahjuks võimalik. Teiseks miinuseks on madalate sageduste
puudumine, kuna puudub subwoofer.
Tegemist on juba tõsise sammuga edasi võrreldes süsteemiga 1 - süsteemis on lisaks makile ja kõlaritele
ka võimendi. Nagu jooniselt näha, siis koaksiaalkõlarite asemel on nüüd komponentkõlarid. Edaspidi on
joonistel kasutatudki ainult komponentkõlareid, kuna need võimaldavad soundi autos sättida vastavalt
kuulaja soovidele ning on vähegi tõsisema süsteemi puhul ainuvõimalik valik. Süsteemi skeem on tegelikult
lihtne - makist läheb signaal võimendisse (RCA juhtmega) ning võimendist edasi kõlaritesse
(kõlarijuhtmetega). Võimendi võimendab makist tulnud signaali ning annab võimaluse kasutada ära kogu kõlarite
potentsiaal, seda muidugi juhul, kui võimendi on sobivalt valitud vastavalt kõlaritele. Lühidalt võib öelda,
et vahe võrreldes süsteemiga 1 on nagu öö ja päev - sound oleks nagu ellu ärganud. Antud süsteemi jaoks
piisab ühest 2-kanalisest võimendist, ühe kanali taga on vasaku ja teise taga parema poole kõlarid. Kui
kõlarid on korralikult paigaldatud ning midbassi elemendid on nt 6,5" või suuremad, siis võib vajadus
subwoofri järgi isegi puududa. Tegelikult see subwoofri olemasolu on muidugi maitse küsimus, aga enamus
kuulajaid siiski eelistavad ka selle olemasolu (vt süsteem 3). Kui subwoofrit pole, siis sõltuvalt paigaldusest
võib madalate sageduste esitamine jääda puudulikuks, see on ka sellise süsteemi suurim puudus. Antud süsteemi
paigaldus on samas parasjagu raskem kui süsteem 1 puhul, kuna võimendi ning tweetrite paigaldus eeldab neile
asukoha leidmist/ehitamist ning eraldi juhtmete vedamist.
Tegemist on esimese tervikliku süsteemiga, kus lisaks komponentkõlaritele on olemas ka subwoofer ning kõik
helisagedused on seega "kaetud". Erinevalt lihtsamatest süsteemidest on siin tegemist 4-kanalise võimendiga,
mille 2 kanalit on kasutatud komponentkõlarite jaoks ning teised 2 kanalit on sillatud subwoofri jaoks.
Süsteemi eeliseks täiuslikumate süsteemide ees on kompaktsus ning odavus - vaid üks võimendi kõigi kõlarite
jaoks. Samas võib subwoofri jaoks 4-kanalise võimendi sillatud kanalite võimsusest väheks jääda (tingimata ei
pruugi, sõltub kuulajast) - see on vast antud süsteemi suurim miinus. Teiseks pole võimalik makist juhtida
komponentkõlarite ja subwoofri omavahelist volume taset, kuna makist võimendisse läheb ainult 1 RCA juhe.
Jällegi maitse küsimus, mõne kuulaja jaoks on see võimalus oluline.
Tegemist on tervikliku süsteemiga, kus on 2 võimendit - üks komponentkõlarite ning teine subwoofri jaoks. Makist
läheb kummagisse võimendisse eraldi RCA juhe, see võimaldab komponentkõlarite ja subwoofri omavahelist volume
taset reguleerida, sellele lisaks on makist võimalik juhtida (kui makk võimaldab) ka subwoofrit - faas,
lõikesagedus ja -järk ning volume. Aga mis olulisem - nii komponentkõlarid kui subwoofer on korralikult
võimendatud (eeldab võimendite sobivat valikut sõltuvalt kõlaritest) ning nende potentsiaali saab täielikult ära
kasutada. Süsteemi suurimaks miinuseks on suhteliselt kallis hind - ikkagi 2 võimendit, samuti nõuab 2 võimendi
paigaldus omajagu ruumi. Võib öelda, et antud süsteem on kõige lihtsam terviklik süsteem, mida ehitada annab, ent
selles on tehnika poole pealt kõik vajalik olemas hea soundi saavutamiseks ning tavakuulajale sellisest süsteemist
ka täiesti piisab, isegi algtasemel võistlema kannatab sellise süsteemiga tegelikult minna. Samas tipptasemel
võistlemiseks jääb ka see süsteem lahjaks, milline võiks üks tippsüsteem välja näha, seda püüab näidata süsteem 5.
(Jätkub...)
|