Makk (inglise keeles headunit ehk HU) on autoaudiosüsteemi esimene lüli ehk signaaliallikas ehk seade, mis loeb helikandjale (kassett, CD-plaat, DVD-plaat jne) salvestatud infot ning muudab selle võimendile või kõlaritele sobivaks helisignaaliks. Makk kui termin on vanemas kirjanduses mõeldud kirjeldama kassettmakki ja nt CD-mängija kohta seda osade inimeste arvates ei sobi kasutada. Minu arust sobib sõna makk iga signaaliallika kohta ja edaspidi on seda siin lehel kasutatud üldmõistena. Kui vaadata erinevaid helikandjaid ja makkide müüki viimastel aastatel, siis on selgelt näha, et enimlevinud on CD-mängijad. Kassettmakid on üldiselt juba ajalugu, põhipõhjuseks on kasseti üldjuhul suht kehv helikvaliteet võrreldes CD-ga ning samuti kasseti kehv kasutusmugavus, nt pole kasseti puhul võimalik valida suvalist lugu hetkega ega kerida lugusid kiirelt edasi-tagasi, samuti peab kassetil vahepeal poolt vahetama, nt CD-plaadi puhul pole seda vaja teha, ka võib kassetilint pika aja jooksul välja venida. Kassettmakkide müük väheneb aasta-aastalt ning nende turuosa on väike. Kui rääkida veel kassettide helikvaliteedist, siis on fänne, kes omades head kodust kassettidele salvestamist võimaldavat tehnikat, väidavad, et helikvaliteet pole kehvem kui CD-plaatide puhul. Mina sellele vastu vaidlema ei hakka, kuna pole ise kassettidega autos eriti kokku puutunud. Üks põhjusi, miks kassetid siiski veel elus püsivad, on kindlasti ka see, et vanemat muusikat ei ole CD-plaatidel lihtsalt võimalik kuskilt saada, teine on see, et kassettmaki hind on odavaim turul pakutavatest makkidest. Huvitav lugu on minidiski ehk MD-mängijatega, nende turuosa on samuti väike ja isegi väiksem kui kassettmakkidel. Omal ajal kui minidiski tehnoloogia turule tuli, ennustati sellele suurt edu ning isegi CD-mängijate turult väljatõrjumist, nii aga ei läinud ning põhipõhjuseks oli … . DVD-mängijad on uusim sõna turul, nüüdseks on see tehnoloogia juba tegelikult .. aastat vana. DVD-mängijate hinnad on viimasel ajal tublisti langenud ning üha suuremal arvul inimestel on võimalik oma autos nautida lisaks muusikale ka nt filme. DVD tehnoloogia puhul on üks olulisi asju kindlasti see, et see võimaldab kuulata ka tavalisi CD-plaate, plaatide füüsiline formaat on CD- ja DVD-plaatidel sama. MP3 tehnoloogia turule tulek ehk pakitud formaadis muusikafailid on kindlasti üks olulisemaid sündmusi kogu helitehnika ajaloos, mitte ainult autoaudios. MP3-makkide võidukäik on ilmne ning julgen ennustada, et varsti praktiliselt kaovad turult CD-mängijad, mis ei toeta MP3 formaati. MP3 põhieeliseks on kuni 10-korda suurem mahutavus võrreldes tavalise CD-plaadiga, on väga suur vahe, kas plaadile mahub 10 või 100 lugu. Mis puutub MP3-de helikvaliteeti, siis see on üks suuremaid vaidlusteemasid autoaudios. Tavainimene ei tee tegelikult üldjuhul autos vahet, kas makis mängib tavaline CD- või MP3-plaat, seda eeldusel, et MP3 failid on vähemalt 192 KB/sec bitratega salvestatud ja pakkimisel pole kasutatud mingit suvalist tarkvara. Vahe tuleb sisse fännide puhul, kel on olemas vähe tõsisem kuulamiskogemus ning kelle kõrv tabab juba ära peenemad nüansid muusikas. Audiofiilid muidugi ei tunnista midagi muud peale traditsioonilise CD-plaadi ja neil on selleks ka täielik õigus - on ju MP3 formaadis lugu ikkagi nuditud variant nn tavalisest ehk wav formaadis loost. Loomulikult sõltub vahe tegemine CD- ja MP3-plaadi vahel ka ülejäänud helisüsteemi komponentidest, mida paremad need on, seda selgemalt on vahet võimalik teha. Edaspidi teen juttu ainult CD-mängijatest, sest need on enimlevinud makid ja on praktiliselt standardiks tänapäeva autoaudios. Ka puudub mul omal põhjalikum kogemus DVD- või kassetimängijatega, seega jäävad need kõrvale. Makkide valik on turul ääretult lai, sest tootjaid on palju ning hinnatase on väga erinev, alates paarist tuhandest kuni mitmekümne tuhande kroonini, kui arvestada juurde ka protsessoreid, mis on mõeldud koos töötama kindla makiga, siis võib hind ulatuda ka 100 000 kroonini ja üle selle. Kui üldse grupeerida makkide tootjaid mingil viisil, siis tinglikult võib need jagada 3 gruppi: * tuntumad suured tootjad nagu nt Pioneer, Alpine, Clarion, Kenwood, Sony, JVC, Panasonic, Blaupunkt jt. Neid iseloomustab suur tootmismaht ja laialdane tuntus, üldiselt on nende firmade makkidel tagatud kvaliteet, millest piisab tavatarbija jaoks; * eksklusiivsed nimed nagu nt McIntosh, Denon, Becker, Nakamichi jt. Need on firmad, kellest tavatarbija ei pruugi midagi teada, ent mis on caraudio fännide jaoks maiuspalaks, tootmismaht on neil pigem väike ja hinnad on kallid, kvaliteet on hinnale vastav, makkide välimus on tavaliselt suhteliselt tagasihoidlik ning soliidne; * odavad noname firmad, nimesid siin ei nimeta, kuna tegemist on ju noname firmadega :) ja ega eriti püsiva nähtusega tavaliselt tegemist pole - täna on turul, homme pole. Tootmismaht on väike, kvaliteet on kõikuv, makkide hind on odav ning tavaliselt meenutavad need laste mänguasju, kuna kasutatud on odavamapoolseid materjale, disain on tavaliselt kopeeritud suurtelt tootjatelt ning välimus meenutab vilkuvate tulukeste ja suurte kirjade tõttu juudi jõulupuud, samuti on kasutatav tehnika suurte tootjate omast vähemalt 1-2 aastat maas. Kõik makid võimaldavad tavaliselt kuulata nii raadiot kui CD-plaate, see on nn standardvarustus. Raadio kuulamise teemal ma pikalt ei peatu, kuna ise raadiot autos praktiliselt ei kuula ja ei oma seega eriti kogemusi raadio kuulamisel. Niipalju siiski on hea teada, et enne maki ostmist tasub alati järgi uurida, kas antud makiga on võimalik Eestis raadiot kuulata, nimelt on viimasel ajal Eestis müüma hakatud special USA turu jaoks valmistatud makke (enamjaolt on tegemist Pioneeri toodanguga), mis ei pruugi mängida Euroopa raadiosagedusi ja on seega Eestis kasutuskõlbmatud raadio osas. Osasid selliseid makke annab ka ümber seadistada Eestis töötavaks, osasid aga mitte. Seega enne maki ostmist tasub müüjalt või maaletoojalt järgi küsida, kas raadiot on ikka võimalik Eestis kuulata. Selliste "võõramaiste" makkide osakaal on turul praegu küll üliväike, aga parem enne ostmist küsida, kui pärast ostmist kahetseda. Eelkõige tasub sellist asja uurida Pioneeri kallima otsa makkide kohta. CD-plaatide mängimisel on erinevaid variante juba tublisti rohkem kui raadio puhul. Nimelt on vahe sees originaal- ja isekirjutatud plaatidel, isekirjutatud plaadid jagunevad omakorda veel ühekordselt (CD-R) ja korduvalt kirjutatavateks (CD-RW), neist viimased ei leia küll palju kasutust, kuna CD-tooriku hind on tänasel päeval eriti odav (alates 2-3 krooni tk) ning vast lihtsam on terve uus plaat kirjutada kui vana hakata ümber kirjutama. Eraldi tüübiks on veel eespool mainitud MP3 formaadis failidega plaadid. Erinevad makid mängivad erinevaid plaate ja mitte kõik makid ei mängi kõiki plaate, üldjuhul on nii, et mida vanem makk, seda vähem erinevaid plaadiliike toetab. Seoses arvutustehnika kiire arenguga on koduste CD-kirjutajate hinnad tublisti alla läinud ning paljudel inimestel on võimalik omal kodus plaate kirjutada ja neid autos kuulata. Praegusel ajal poes müüdavad makid mängivad üldjuhul kõik isekirjutatud plaate, 6-7 aasta vanune või vanem makk seda suure tõenäosusega aga ei tee. MP3 makkide osakaal on turul praegu veel suhteliselt tagasihoidlik, ent see kasvab järjest kiiremini, kuna MP3 makkide hinnad langevad järjekindlalt ning MP3 formaat on ääretult populaarne, kui rääkida muusikafailide levikust internetis. DVD makkide levik on praegu üsna lapsekingades veel, kuna hinnad on üsna kallid ning tehnika soetamine ei piirdu ainult makiga, vaid videote vaatamiseks - milleks DVD formaat algselt mõeldud on - on kindlasti tarvis ka ekraani, telekanalite vaatamiseks eraldi antenni, heal tasemel filmiheli nautimiseks 5.1 kõlareid + võimendeid jne. Pea kõikidel makkidel on olemas sisseehitatud võimendi, mida iseloomustab väljundvõimsus, tavaliselt 4x45W, 4x50W vms. Inimesed arvavad ekslikult, et makk annabki välja 4x50W (nii on ju andmetes kirjas ometi), ent tegelikult on tegemist ühe umbmäärase ja mitteusaldusväärse numbriga ehk max võimsusega. Max võimsuse mõõtmise kohta pole olemas üheseid reegleid ja tootjad kirjutavad selle numbri võimalikult suure, et toodet paremini müüa. Tegelikult annavad makid välja ca 13-14W võimsust kanali kohta (1 kanal = 1 kõlar) ehk nende RMS võimsus on 4x13..14W. Selliste numbrite ise arvutamiseks ei pea olema eriline tuumafüüsik, vaid piisab, kui vaadata maki tagaosa, kus tüüpiliselt pesitseb üks 10A kaitse ning lihtsa oomi seaduse tundmisest. Niiet sõltumata sellest, millised numbrid on makile suurelt kirjutatud (4x45W, isegi 4x60W ja enamgi), on reaalne võimsus piiratud kaitsme suuruse ja maki füüsiliste mõõtmetega. Kui USA autod oma DIN1.5 ja DIN2 mõõdus armatuuridega välja jätta, siis tänapäeva automakid on kõik standardsuurusega DIN1 ja tehnoloogia ei ole veel piisavalt arenenud, et selliste mõõtmetega makki võimsam võimendi ära mahutada, võibolla 10-15 aasta pärast on see juba võimalik, et makki on sisseehitatud reaalselt nt 40W võimsust kanali kohta andev võimendi. Sisseehitatud võimendi on tavaliselt 4 kanaliga ehk selle külge saab ühendada 4 kõlarit, iga kõlar takistusega vähemalt 4 oomi, see on tänapäeval standardiks. Osadel vanematel makkidel võib olla ka ainult 2 kõlariväljundit. On olemas ka ilma sisseehitatud võimendita makke, ent need on üsna haruldased ja sel on ka põhjus. Võhik võiks nüüd arvata, et need on kindlasti odavamad, kuna üks oluline komponent on makis vähem. Tegelikult on asi vastupidi, sisseehitatud võimendita makid on just kallima otsa makid, mis tihti on mõeldud koos töötama eraldi protsessoriga, omavad väga laialdasi heli seadistusvõimalusi, juhivad kõikvõimalikke väliseid seadmeid ning helikvaliteet on tipptasemel. Neil makkidel on olemas ainult võimendiväljundid ning neid on tavaliselt kas 3 või 4. Võimendiväljund ehk RCA väljund on RCA pistikutega varustatud juhtmepaar (üks juhe vasaku, teine parema kõlari jaoks), mille abil helisignaal jõuab makist võimendisse (maki ja võimendi vahel võib olla ka ekvalaiser, aktiivfilter vms seade, ent need jätame hetkel mängust välja). Kuna maki taga on võimendiväljundi juhe üsna lühike (ca 10-15cm) või on seal ainult pesad RCA pistikute jaoks ning võimendi(d) paigaldatakse tavaliselt auto pagasnikusse, siis on vaja veel eraldi RCA juhet, mis on tavaliselt kindla pikkusega (0,5, 1,0, 1,5 või 5m), et ühendada makk võimendiga. Tänapäeval on praktiliselt igal müügis oleval makil olemas vähemalt üks RCA väljund, vähe kallimatel ka 2 või 3. Kui makil on mitu RCA väljundit, siis on iga väljund mõeldud erinevate kõlarite jaoks, nt 3 RCA väljundi korral on tavaline konfiguratsioon: 1 - esikõlarid, 2 - tagakõlarid, 3 - subwoofer. 4 väljundi korral aga on lahendus tavaliselt teistsugune ehk väljundid on jagatud kõlarite asemel sageduste kaupa: 1 - kõrgsagedus, 2 - kesksagedus, 3 - madalsagedus, 4 - subbassi sagedus. Üks segadust tekitav asi, mida tasub mainida, on see, et makkide tootjad ei ole omavahel kokku leppinud, mismoodi täpselt maki andmetesse kirja panna võimendiväljundite arvu. Osa tootjaid loeb kokku kõik üksikud juhtmed ja paneb need kirja, nt suurtest tootjatest armastab nii teha Clarion, kes kirjutabki oma makile "6 RCA väljundit", ehkki tegelikult on väljundeid ainult 3. Enamus tootjaid õnneks märgib väljundite arvu siiski õieti, ent enne maki ostmist tasub see järgi kontrollida. Kui süsteemis on rohkem kui üks (2-kanaline) võimendi, võib tekkida ühendusprobleeme juhul, kui maki väljundite arv pole piisav. Lihtne näide: süsteemis on üks 4-kanaline võimendi ning selle küljes kaks esikõlarit ja kaks tagakõlarit. Kui nüüd makil on ainult üks RCA väljund, siis pole kuidagi võimalik makist juhtida esi- ja tagakõlarite omavahelist valjust, vähemalt kahe RCA väljundiga maki korral on see tavaliselt aga võimalik. Vanemate makkide (toodetud eelmisel sajandil) ja eriti tehases paigaldatud originaalmakkide puhul on võimalik, et neil võimendiväljundid üldse puuduvad. Ent siin on lahenduseks spetsiaalne paarsada krooni maksev adapter, mille saab osta suvalisest autoaudiopoest ning mis teeb lihtsustatult öeldes kõlarijuhtmetest RCA juhtme. Adapter ühendatakse maki kõlariväljundi külge ning helisignaali saab tavalise RCA juhtmega edasi võimendisse viia. On diskuteeritud teemal, et sellise adapteri kasutamise korral pole heli nii puhas kui RCA väljundi korral ning mõni nn kõrvaga kuulaja võib seetõttu helis ka vahet teha - tavakuulaja vahet vaevalt teeb. Heli seadistusvõimalused on makkidel põhiosas samad, üldjuhul kõikidel makkidel saab eraldi seada madalate ja kõrgete sageduste volüümi ehk valjust, fader võimaldab seada esi- ja tagakõlarite omavahelist valjust, balance vasakute ja paremate kõlarite omavahelist valjust, loomulikult saab seada ka heli üldist valjust. See on nn standardvarustus, tavakasutajale üldiselt sellest ka piisab. Samm edasi on algeline ekvalaiser, tavaliselt alates 3-ribast, mis võimaldab teatud ettemääratud sageduste valjust eraldi määrata. Mitme RCA väljundiga makkidel, kus üks väljunditest on subwoofri väljund, on tavaliselt olemas subwoofri juhtimine, mis võimaldab valida subwoofri valjust, faasi (0 või 180 kraadi) ja filtri lõikesagedust. Pult on olemas üldiselt kallimatel makkidel ja see on päris mugav seade maki juhtimiseks, seda eriti sõidu ajal, mil liiklusohutuse huvides ei ole soovitav maki ekraani üldse jälgida. Pea kõik puldid on tänapäeval ilma juhtmeta, ent mõnel (nt Sony) vanemal makil on olemas ka juhtmega pult. Juhtmeta puldid jagunevad tavalisteks ehk teisaldatavateks ning roolipultideks, mis kinnitatakse rooli külge. Teisaldatavaid pulte on mitut sorti, leidub õhukesi krediitkaardi taolisi ning ka selliseid, mis meenutavad televiisori pulti. Puldist saab tavaliselt juhtida olulisemaid maki funktsioone: raadiojaamade või plaadil olevate lugude valik/mängimine/paus, üldise heli valjuse muutmine, mute ehk heli vaigistamine ning maki sisse-/väljalülitamine, maki külge ühendatud CD-boksi korral ka plaatide/lugude valik CD-boksis. Eemaldatav esipaneel on olemas praktiliselt kõikidel tänapäevastel makkidel. On vaid mõned üksikud makid, millel paneel pole eemaldatav, see on tavaliselt kirjas ka maki andmetes (nt kallid McIntoshi CD-mängijad või mõned odavamad noname DVD-mängijad). Paneeli eemaldamine on vajalik selleks, et varaste tähelepanu oleks väiksem ning makki minema ei viidaks. Eestis (ja isegi arenenud lääne riikides, rääkimata USA-st) on suht vastutustundetu jätta makk autosse koos esipaneeliga, kui autoomanik ise ära on. Nt Tallinnas on tõenäosus nii makist ilma jääda väga suur, kuskil maapiirkonnas on seis muidugi parem, ent kokkuvõttes on igal pool ja igal ajal mõttekas paneel kaasa võtta/ära peita, kui auto valveta jäetakse. Maki paneelist tavaliselt kallim on vahetada auto klaase, mis varguse käigus paratamatult sisse lüüakse ja nii ei piirdu rahaline kahju ainult uue maki/paneeli ostmisega.