Võimendid on need helisüsteemi osad, mis võimendavad makist tulevat helisignaali ning annavad selle edasi kõlaritele. Signaali on vaja võimendada eelkõige selleks, et kõlarid suudaksid piisavalt valjult mängida ka näiteks maanteel sõitvas autos, kus igatsorti müra (kummid, mootor, tuul, teised autod jne) segab muusika kuulamist ja seda rohkem, mida suurem on auto kiirus. Ka võimaldab võimsamate võimendite kasutamine parandada helikvaliteeti autos (näiteks makil ei pea volüümi enam nii kõrgeks keerama).




Tavaliselt on makkidesse oma võimendi juba sisse ehitatud, ent maki võimendist ei piisa tegelikult ühegi kõlari toitmiseks. See selgub juba kasvõi sellest, kui minna poodi ja võrrelda üht suvalist võimendit ja makki: võimendi on oma mõõtmetelt makist suurem. Et siis võimendi, mis annab välja ka ainult 2x50W RMS, on lihtsalt nii suur, et seda ei ole mõõtmete tõttu võimalik maki sisse ehitada, kuna maki sisse peab lisaks võimendile ju ära mahtuma ka raadio ja cd/kassetimängija. Makki sisseehitatud võimendi annab tavaliselt 13-14W RMS võimsust kanali kohta, kõlarite võimsused aga hakkavad harilikult 30W RMS-ist. Ka siit on näha, et on tugevalt soovitatav ükskõik milline kõlar panna eraldi võimendi, mitte maki taha.




Võimendid jagatakse kanalite arvu järgi enamasti 2 ja 4 kanalisteks, lisaks on olemas ka 1 või 5 ja enama kanalisi võimendeid. Kanal (+ ja - klemmipaar) tähendab ühe kõlari ühendamise võimalust ehk siis 4 kanalise võimendi taha saab ühendada 4 kõlarit. Võimendi ühe kanali taha saab tegelikult ühendada ka mitu kõlarit, aga sellest võib pikemalt lugeda kõlarite teema alt. Tänapäeval on praktiliselt kõik müügil olevad võimendid sillatavad.

See tähendab võimalust võimendi osad kanalid kokku liita ning saavutada nii suurem võimsus, samas väheneb kasutatavate kanalite arv. Näiteks 4 kanalist võimendit saab tavaliselt kasutada ka 3 ja 2 kanalisena.




Võimenditest ja üldse (auto)helitehnikast rääkides võetakse arvesse ainult RMS võimsus, igasugu max võimsuse numbrid ei oma mingit sisu, kuna nt caraudios puuduvad standardid ehk tingimused, kuidas max võimsust mõõta. Eelnevast lähtuvalt on igal firmal vabad käed, kuidas ta võimsust mõõdab ja kas üldse mõõdab või kirjutab numbrid niisama laest. Selge on see, et mida suuremad numbrid, seda lihtsam on helitehnikat tarbijatele müüa, kellest 70-80% ei jaga kahjuks helitehnikast ega numbritest suurt midagi.

Võimendit ostes peaks jälgima, et võimendi kanali võimsus oleks enam-vähem võrdne selle kanali taha ühendatava kõlari võimsusega või siis suurem. Suurem võib see alati olla, sest nagu öeldakse - võimsust ei ole kunagi piisavalt, nagu ei ole ka autol kunagi piisavalt hobujõude. Väiksem võib võimsus tegelikult samuti olla, aga siis jääb kõlari potentsiaalist osa lihtsalt kasutamata ehk tegemist on raha raiskamisega. Kõige olulisem võimendi ja üldse kogu helitehnika puhul on selle õieti paika reguleerimine ning volüümi mõistlik kasutamine kuulaja poolt, võib julgelt väita, et ca 80-90% kõlarite riketest on põhjustatud kuulaja rumalusest, mitte kehvast tehnikast.




Tuntud firmanimi ei tähenda alati, et tegu on hea võimendiga, aga päris tundmatu firma võimendit ei ole enne firma ja selle toodangu tausta uurimist ka mõtet osta. Võimendi võimsust saab kaudselt hinnata ka tema füüsilise suuruse ja kaitsme(te) suuruse järgi, mida võimsam võimendi, seda suuremad need on. Ka võib arvestada odavama otsa võimendite puhul seost võimendi tegeliku võimsuse ja selle vahel, kui suurelt on korpusele kirjutatud võimsuse numbrid.

Ehk siis kehvemad võimendid on tavaliselt disainitud võimalikult silmatorkavaks ja max vatid on hästi suurelt kirja pandud (RMS võimsuse kohta ei sõnagi), asjalikumad firmad kirjutavad numbrid tavaliselt üsna väikselt ning toovad ära ka RMS võimsuse ning tingimused, mille juures see võimsus tegelikult mõõdetud on.




Võimendite ja kõlarite omavahel ühendamisel on kõige olulisem jälgida, et kõlari takistus ei oleks mingil juhul väiksem, kui võimendi välja kannatab. Suurem võib kõlari takistus alati olla, iseasi, kas see just kõige mõistlikum lahendus on, sest osa võimendi võimsusest jääb sel juhul kasutamata. Tavaliselt on kõik võimendid mõeldud 4 oomise takistusega kõlarite toitmiseks ja ka müügil olevad kõlarid on peaaegu kõik 4 oomised. Võimalikud on ka väiksemad takistused ja eritüüpi ühendusviisid kõlarite ühendamisel, eriti kehtib see subwoofrite puhul, mida võib müügilt leida 2 oomisena või mitme madala-oomise mähisega. Tavakõlarite ühendamisel võimendi külge ei teki tavaliselt probleeme, ent subwoofrite puhul on asi keerulisem, et selle kohta selgust saada, selleks on parim variant uurida JL Audio kodulehekülge.




90-ndate teisel poolel hakati valmistama D-klassi võimendeid (nn digivõimendid), mis on reeglina ühekanalised (monovõimendi), mõeldud eelkõige 2 või 1 oomise takistusega kõlari ehk tavaliselt subwoofri (tavaliselt ühendatakse kaks 4 oomist kõlarit paralleelselt ja nii saadakse 2 oomine "kõlar") toitmiseks, on suht kallid (hinnad kuskil alates 5000 kroonist ja ülespoole) ning on selle poolest head, et tarbivad niiöelda tavalistest võimenditest tunduvalt vähem voolu sama toodetava võimsuse juures. D-klassi võimendi taha võib muidugi ühendada ka 4 oomise kõlari, aga sel juhul on tegu puhta raha raiskamisega, sest D-klassi võimendi suudab 2 oomise kõlari puhul anda tavaliselt 2 korda suuremat võimsust kui 4 oomise puhul.